Outback 4 vedu või ikka esivedu?

[vaska]

Manuaalidel on keskel visko lukk (sti'del enamusel regullitav keskdiffer), osadel taga lsd, sti'del ka ees lsd.
Põhimõtteliselt on tavaline manuaal vabalthingav mahlapakk diagonaalveoga jah (elektroonika aitab piduritega asja. Enda kogemus x-mode'ga on väga positiivne).
Automaatidega erilist isiklikku kogemust pole. 07a forester xt automaatkastiga oli igatahes päris pädev igast mülgastes.

Aga muidugi pole see subarute visko lsd piisav kusagil kolmel rattal müttamiseks, selleks on ikka korralikku lukku vaja.

Ma ei tea kas tavaline mahlapakk on siis nii tavaline. Tagasillas pidada vähemalt minu omal LSD olema. Samamoodi nagu kahepoolesed kepikastiga OBK-d my04-08.

[merchant]

Teemaalgatajal on eelmise põlvkonna Outback. Mis lukke ja vigureid need ja uue põlvkonna CVT-d omavad? Ehk teeb mõni Guru puust ja punaseks?
Variante ju palju pole: 2,0D või 2,5B

[Boot]

Ma ei tea kas tavaline mahlapakk on siis nii tavaline. Tagasillas pidada vähemalt minu omal LSD olema. Samamoodi nagu kahepoolesed kepikastiga OBK-d my04-08.

Mul OBK04MT ja selle tagasilla LSD kohta olen lugenud/kuulnud vastukäivaid arvamusi. Netist olen leidnud inffi, et on. Kohalikud spetsid (esindus, Nippon) arvavad, et pole. Arvestades kohti, kus ma kinni istunud olen autoga, pakuks, et siiski pole, vähemalt minu autol mitte.

[Boot]

Lihtne küsimus, on siis pidev nelikvedu või ei ole?

Pideva saad maasturitel (Hilux, LC jmt) teised on pargimaasturid ja saab lumepeal lihtsalt monomähkurist kiiremini liikuma. Kõik

Minu arusaamise järgi ei tähenda "pidev" nelikvedu seda, et oleks võimalik kõik 3 difrit lukku panna. Aga see on pigem selline definitsioonide teema...

[Tubaru]

Haldexist on nüüd kaugel asi.
Visco keskdiffer on väga hea (eeldusel, et vigane pole loomulikult). Pole mingit viidet, kuna ei toimu lülitamist. Vaid ongi pidevalt jõud edasi kantud.

[Tubaru]

Sissejuhatuseks saab ka siit head infot:

http://www.awdwiki.com/en/subaru/

[tp]

Phäh. Kunagi on talvel Männiku karjääri G klassi jälgedes hulkunud GT nii kinni jäänud, et ainult kaardilugeja poolne esimene ratas midagi tühja liigutas. Vot sulle "päris nelivedu". Pärast väljasikutamist andis kenasti hagu, ehk nii keskdiffer kui tagumine LSD toimetasid.

Kui pole lukke siis piduritega mängides võibolla uuemad masinad suudavad olukorrast päästa. Vanadel hallidel aegadel anti lihtsalt tuimalt gaasi juurde, et rohkem kühveldada kinni jäädes oleks.

GT'ga olen ma autot ümber keerates põhja peale jäänud, nii et esirattad kraavi kohal õhus olid, aga siis vedasid küll tagumised rattad masina jälle tee peale. Tõsi, tuli natuke rohkem pedaali tallata, sest väikestel pööretel ei juhtunud suurt midagi (olin mõne päeva eest Subaru soetanud ja esimese hooga juba mõtlesin, et tuleb kerge häbiga keegi sikutama kutsuda).

[Tarmo]

Katkiste asjadega pole mõtet eriti fleimida. Need tuleb korda teha või ära vahetada ja siis saab rääkida, kuidas ON, mitte kuidas PEAKS olema. Visco'd surevad, LSD'd surevad, kõik mis liigub, kulub. Visco probleem on ülekuumenemine, õli läheb vedelaks ja ei hoia pooli omavahel "lukus". Ülekuumenemine on ka Haldexi nõrk külg.

LSD probleem esmalt tööpõhimõttes ja teisalt kulumine. Juba nimi Limited Slip ütleb ise, et on lubatud teatud läbilibisemine. Neid on kettapakiga (1) või siis "momenti ümberjagavad" (2) tüüpi - näiteks Quaife ATB. Lukustuvad plokid on kolmas grupp.
1. Kulunud kettapakiga on läbilibisemine suurem. Ehk teljel parema pidamisega rattale läheb läbi kulunud ketaste näiteks 10Nm aga seda on vähe, et autot liigutada. Ringrajal kasutasin ketastega LSD plokki edukalt, sest kui kurvis üks ratas õhus sõita, läks osa väändest läbi ploki maas olevale rattale. Samas boksis manööverdamine oli üsna vaevaline ehk praktiliselt oli sild lukus, kui soojenes siis oli tehniliste andmete järgi 50% libisev.
2. ATB tüüpi plokid on parklas manööverdamise mõistes paremad, kuid "ratas õhus" olukorras ei aita. Elementaarne matemaatika, kui ühel rattal on vääne 0 (õhus) siis võid seda ju plokiga "korrutada", tulemus on ikka null. Istusin oma esiveolise Quiafe plokiga Golfiga künnivaos kinni, üks ratas teel, teine õhus ja välja tõmbas teine auto. Samas ringrajal oli abi küll, sest kurvi siseküljes oleva kergema ratta vääne (pidamine) korrutati ikkagi teisele poole ja liikus väga normaalselt.
3. Lukustuv on Torsen type1, teooria järgi see lukustub, kuid jääb samas ka momenti ümberjagavaks. Neid lõhkusin ringrajal mitu tükki ära. Lukustumisel tekkiv mehaaniline löök lammutab ploki ajapikku ära. Seda tüüpi plokke kasutas Audi oma esimeste nelikveoliste keskdiffrites. Sellest plokist on ratas õhus olukorras abi, õhus olev ratas hakkab ringi käima ja plokk poob ennast kinni.

Aga teemaalgatajal (vaadake esimest posti) on nii uus auto, et sellel ei tohiks olla "kulumise" probleemi. Seal on tehnoloogiline probleem. Tundub, "püsiv nelikvedu" ehk lukustuv keskdiffer on minevik, kui STI versioon välja jätta. Räägitakse mingist supersümmeetriast ja reaalsus on see, et Outback istub pori sees kinni nagu mingi üherattaveoga Corolla.

[Tubaru]

Ma käisin oma 07a fxt'ga ühe päeva tööl, nii et eest üks veovõll oli käändmikust väljas.
Kas teemaalgatajal on cvt? Ühel xt foresteril (cvt'ga) oli põhja alt miskine juhe katki läinud ja transformeerus esiveoliseks.

[Tarmo]

Ma käisin oma 07a fxt'ga ühe päeva tööl, nii et eest üks veovõll oli käändmikust väljas.
Kas teemaalgatajal on cvt? Ühel xt foresteril (cvt'ga) oli põhja alt miskine juhe katki läinud ja transformeerus esiveoliseks.

Täiesti õige. Aga eelmisel lehel on teemaalgataja poolt postituses "esindus ei leidnud veakoode" - st. esinduse sõnul on auto täiesti korras. Veakoodide lugemine on 5 minuti teema. Aga miks tagasild ei vea? Seega jääb ikka 2 varianti: a) midagi on rikkis b) Subaru pidev nelikvedu on minevik.

[BlackOnBlack]

1 tänavarehviga Outback jäi kinni ja kogu Subaru foorum vahutab

[vaska]

1 tänavarehviga Outback jäi kinni ja kogu Subaru foorum vahutab

Lihtsatel inimestel lihtsad mured, stäänsitud masinaga põllule ju ei läheks?

[tanelxt]

1 tänavarehviga Outback jäi kinni ja kogu Subaru foorum vahutab

Arvan, et suurem enamus ostab Subaru nelikveo ja töökindluse pärast, mitte nii väga disaini ja materjalide kvaliteedi pärast.
See panebki vahutama, sul kas on raamita uksed või raamiga uksed, kapotil on scoop või ei ole scoopi, nelikvedu on või ei ole, päris põhimõttelised küsimused eriti sellisele margile nagu Subaru.
Kui me räägiks siin Mazdast või Volvost siis mind absoluutselt ei huvita mis süsteemiga ja milline konkreetne ratas seal veab.

Ega keegi peale teema algataja tegelikult ei tea kui kinni see auto seal oli ja kas teisel pool autot ka tagaratas ei liikunud ja kas tuli ise välja või mitte jne.
Aga siin foorumis on varemgi juttu olnud X-mode'iga auto kasutajatelt, et edaspidi lumme minnes ja kinni jäädes tagurpidi auto ei liigu enam üldse, anna gaasi nii palju kui tahad auto mootor lihtsalt undab kohapeal.
Ja eeldades, et ka see teema siin on tõestisündinud lugu tekib minul küll küsimus mis pidevast nelikveost me räägime, kuidas ma saan selles kindel olla ja sellele siis loota kui teda vaja läheb.

[Duster]

Neid visco lukustusega feilsüsteeme, mis on enamuse ajast esiveolised ei ole mõtet võrrelda subaru keskdifriga, võtmesõna on differ, mis vanadel vagidel ja volvodel täielikult puudus, viskokärakas oli lihtsalt taga kardaani vahel. Subarutel oli ikkagi pidev nelikvedu, enamuse ajast lihtsalt kesdiffer lukustamata, kui kumbki sildadest mingi aja "mähib", siis visko õli tiheneb ja lukustab esisilla tagasillaga ära. Uutel variaatoritel oli vist mingine imelik veosuhe esiveo kasuks, see fakt juba iseenesest tõestab, et asi on pideva nelikveoga. Seda, miks antud masin ühte ratast keerutas, ei tea, kuid ei imestaks kui mingi elektriline hälve seda tekitas, kusagilt lugesin, et ka neil on keskel dccd'd meenutav elektromagnet sidur kusagil, millega jagatakse jõu vahekorda esi ja tagasilla vahel, kuid pole kindel. Seda asja võiks ju esindusest koos luku joonistega küsida ja asi tahe. Mida uuemaks subarud lähevad, seda vähem raatsivad nad reaalseid lsd'sid esi ja tagasilda toppida, pole ju pointi, enamus ei kasutaks neid nagunii, lihtsam on juba nagunii kohustuslikku abs süsteemi veidi pimpida ja x-modesid või misiganes elektroonilisi "lsd" sid toota, saab pöörlevat massi ja küttekulu ka suts kokku hoida ja rohelised jälle häpid.

[merchant]

Kirjade järgi peaks Outbacki CVT jah 60/40 esisilla kasuks olema, aga kui libedal või kruusal jälgi vaadata, siis vajutades lähevad reaalselt ennem tagumised ringi, võibolla on asi mootori tõttu natuke raskemas eisillas.
Kas on võimalik, et visko töötab edaspidi veol teisiti kui tagurpidi?