Outbacki töö, kalliks läheks maksma?

[2002]

Tere!

Suht huvitav tekst

http://www.rs25.com/forums/showthread.php?t=99075

Palju selline asi maksma läheks. Lugesin ise teksti läbi ja tundus mitte väga keeruline. Mõni tuttav elektrik saaks selle skeemiga hakkama aga selle ühendamine õigete juhtmetega oleks vaja kellegi poolt teha.
Vaiksel häirib see, kuidas nelikvedu töötab sellel. Nii saaks talvel kogu aeg talvelkindlaltsõita.

Kui keegi viitsib mõelda ja hinda pakkuda siis võib sven@renfos.ee

[tnx]

Pakun, et see elektrivärgi install maksab peenraha, aga kauaks pärast seda autot veel jätkub ja mis käigukasti remont maksab, ei julge küll arvata. See sidur pole seal arvestatud niimoodi pidevalt ühendatud olema, muidu oleks võinud ta juba tehases sellisena teha. Teiseks ei saavuta selle modifikatsiooniga tõelist AWD-d, sest ühendatud sidur on jäigem kui differ ja läbilibisemisel jaotab jõudu teisiti. Pigem tekib mingi (pargi)maasturi taoline natuke parema läbivusega masin.

[2002]

Siis vist ei aita ka taga diffri vahetus, kui sidur vastu ei pea. aga miks käigukast peaks lagunema?
Kusagilt lugesin, mis käis vist 1999 Outbacki kohta, et panna taha 4:11 LSD, pole muidugi kindel, kas 2002 Outbackile on üldse võimalik aga siis vist kaoks selle lüliti mõte ära.
Vaatasin, et see juhend oli tehtud 2008 juuni, et ei tea, kas kellegil pole veel õnnestunud midagi ära lõhkuda või siis pole jugenud kirjutada sellest. seal tekstis mainitud, et see mitu aastat vana võte aga ega sellest ei piisa, et olle kindel.
Tagarataste lülitus on seotud vist visco-siduriga see võib järele anda või mis veel võib juhtuda? kui väga pikk nimekiri ei tule siis võin enda omal proovida, kui keegi aitaks juhtmeid ühendada, ei julge ise seda teha. Selle takisti maksumus oli 128.- takistid ja plaat lüliti lisaks 20.-, kui ära ei lõhu midagi siis peaks suht soodsalt väga hea lisa saama.
Ega seda lülitit kasutaks ainult maastikul ja talvel. Aga samas kui mõelda siis talvel peale sõidu on vahest siduri kärsakas üleval. Eks siis paistab, mis selle siduriga saab. Hetkel läheb auto remonti, et juhtus õnnetus sellega. Lanser pidi kõver olema aga kindlustus ütles, et teevad korda.

[tnx]

Seal ei ole mitte visco vaid mitmekettaline elektriliselt juhitav sidur, mis tagasilda ühendab (Euroopa tehased nimetavad sarnast süsteemi Haldex-iks). See sidur on ehitatud käigukasti korpuse sisse, sellepärast kirjutasin, et kast laguneb. Tegelikult jah pidasin sidurit silmas. Service manualidele on siin foorumis linke olnud, mõnest peaks saama pildi ette küll, kuhu juhtmeid ühendada.

[uugu21]

Nalja teete või!? Ei lagune seal midagi. Esiteks: sõidu ajal ei ole sillad kunagi täielikult lahti ühendatud (pakkuge sidurile veel hullem tööolukord välja), teiseks see kurikuulus "pauk" tagasilla ühendamisel. See pauk tekib nimelt olukorras kus teatud tingimustel (pika piduruduse käigus) lahti ühendatud tagasild pannakse uue olukorra tekkides (apex, gaas läheb kannaga põhja, pöörded laes) ühe laksuga uuesti järgi. Mõelge mis vääne sealt läbi jookseb - hakkab juba meenutama 400 poiste liivakasti.
Loomulikult peab rooli ja istmevaheline tihend pidama - jäiga ühendusega pikemalt asfaldil paarutamine lõhub ükskõik millise süsteemi ära.

Teemast ka - seda lülitit on kasutatud juba aastaid. Too vend on asja lihtsalt väga ilusasti kirja pannud. Ainult et takistit pole ise vaja ehitada - Tevalos on terve nimekiri vastavaid saadaval, eriti hästi klapivad alumiiniumkorpuses (nagu radikas) variandid.

[tnx]

Nalja teete või!? Ei lagune seal midagi. Esiteks: sõidu ajal ei ole sillad kunagi täielikult lahti ühendatud (pakkuge sidurile veel hullem tööolukord välja)

Vahe selles ongi, et tehases on arvestatud sellega, et sidur võib õrnalt kokku surutuna libiseda, aga kui on ühendatud, siis
ikka pigem ei libise üldse. Hullem olukord on siis see ümbertehtud variant: surutakse täiesti kinni, aga libistatakse ikka
samamoodi nagu enne. Mõneti sarnaneb see väikese varurattaga sõitmisega - siis paneks aju ju ilma lülititagi siduri jäigaks
rataste erineva pöörlemiskiiruse tõttu, selle vältimiseks aga on lausa blokeerimise võimalus tehtud ja kohustus seda kasutada.

Sidur vist kasutab käigukastiga ühist õli? Siis mõjutab siduri kiirem kulumine ja tavalisest suurem kuumus õli omadusi ja seeläbi ülejäänud kasti tööiga ka. Võibolla muidugi on mõju marginaalne.

teiseks see kurikuulus "pauk" tagasilla ühendamisel. See pauk tekib nimelt olukorras kus teatud tingimustel (pika piduruduse käigus) lahti ühendatud tagasild pannakse uue olukorra tekkides (apex, gaas läheb kannaga põhja, pöörded laes) ühe laksuga uuesti järgi. Mõelge mis vääne sealt läbi jookseb - hakkab juba meenutama 400 poiste liivakasti.

Kuidas saab sinna tulla suurem vääne kui mootor välja annab? Mootori pöörded ei ole seal otseselt olulised, esi- ja
tagarataste pöörlemikiiruse erinevus on see, mida kesksidur võrdsustab. Kui keegi on STI peale pannud 4EAT kasti, siis
muidugi võib juhtuda küll, et kannaga gaasi põhja surudes lasebki esmalt esirattad korraks ringi ja siis võtab pauguga
tagasilla hiljem järgi.

[uugu21]

Vahe selles ongi, et tehases on arvestatud sellega, et sidur võib õrnalt kokku surutuna libiseda, aga kui on ühendatud, siis ikka pigem ei libise ülds

Siduripakk on täisjõuga kokku surutud näiteks siis kui esimene käik on sisse lülitatud (kkang asendis "1"), siis kui kohalt startides pedaal järsult ja sügavale vajutada või siis kui vasak/parempoolsed rattad on väga erineva pidamisega pinnal. Kõigis neis olukordades on sidur kinni ja libisemine toimub ikkagi.
Aga ega ma väga ei vaidle - rõhutan oma eelmises postituses olevat lauset:

Loomulikult peab rooli ja istmevaheline tihend pidama - jäiga ühendusega pikemalt asfaldil paarutamine lõhub ükskõik millise süsteemi ära.

Mootori pöörded ei ole seal otseselt olulised, esi- ja
tagarataste pöörlemikiiruse erinevus on see, mida kesksidur võrdsustab

Me rääkisime erinevatest asjadest. 4EAT on tegelikult väga hea kast (koos oma siduripakiga). Aeglaseks teeb kogu süsteemi hoopis TCU. See jutt, millest ma rääkisin on olukord kui tagasild on praktiliselt lahti (90/10), siis vajutatakse gaas põhja, käik vahetatakse alla, pöörded tõusevad järsult, esirattad hakkavad läbi libisema. Nüüd võtab TCU'l ca sekund/poolteist aega jõudmaks arusaamisele, et nüüd on jama majas ning siis lüüakse (madal käik, pöörded laes, tagumised rattad praktiliselt seisavad) siduripakk paugust kinni. Kirjeldasin olukorda lihtsalt selleks, et iseloomustada millist vatti see siduripakk n.ö. tavaoludes saab. Jäärajal lukus sildadega hullamine vaevalt et palju hullem on.

ps. ma pole füüsik, võib-olla on mu arusaamad asjadest (haakumine jäärajal) väga valed.