awd probleem ?

[roadrunner]

Pole näitaja. Kood võib olla erinev juba sellepärast, et mudel on teine. Ennemgi nähtud.

[plaaque]

Foresteri keskdiffer peaks põhiliselt sõltuma kastist mitte mootorist, manuaalil 50:50, keskel viskolukuga diff.
Tagadiffris on jah erinevus, vabalthingaval ei ole LSD, turpsil on, samas vabalthingaval enamasti aeglusti, madalatel pööretel parem moment. XT'l kärssab sidur maastikul ikka mehiselt, kui vähegi raskem

LSD töötab liikumise pealt, seisma jääd siis vahet suurt ei ole, natuke võib ju käsipiduriga nikerdada, üldiselt kui oled kõvasti sisse jäänud, ei aita ka see. Suht tüüpiline olukord ongi see et tekib diagonaalis pidamatus, ei saa siis ei taga ega ammugi mitte ees mõlemat ratast vedama.... see ongi koht kus päris maasturil pannakse lukud (või ongi aeglane jäik nelivedu) sisse. aga üldiselt on ka neil, kui nad juba kliirensi/rehvide sobimatusest oludesse tõttu sisse jäid, vaja vintsi või teist tõmbama. Need korrad kui ma korralikult oma XTga sees olen olnud, siis maasturiga ei jõudnudki tõmmata, oli suurema massiga traktorit vaja. läbivusel on oluline kliirens ja seejärel rehv, neliveo süsteem ei olegi nii oluline. Igatahes kiirel sõidul on neliveo süsteemil vaat et suurem osa, muidugi ka rehv on seal määrav. Isiklikust kogemusest, hea pärismaasturist ronija Daihatsu Rocky, sel on ka tehaseseades vabad diffrid, aga ronib ikka väga eduliselt.

[Duster]

Selle lsd jutuga tahetakse enamasti lihtsalt oma sõiduoskust kompenseerida, isiklikult tahaks taha lsd enamasti just parema sabaliputuse jaoks. Minu impreza ronib igaljuhul väga hästi ja kui seda peaks miski asi veel paremaks tegema, siis vist läheks pampreid ja muud põhjaalust kraami nagu leiba

[roadrunner]

Mõned korrad olen jäärajal lumevalli otsas istunud nii, et sussid õhud. Piisas sellest, et tagumikku saind nii alla, et üks ratas haaras veidi paremini jääga, teine oli endiselt õhus, aga ronis välja. Samuti mudas on LSD mitu korda abiks olnud. Ja pildilt on näha teeparandusviisi Vene Karjala pärapõrgust kus suurde auku pannakse liiva nii, et jääb sama suur muhk. Küll ta ise sirgeks läheb aastatega. Sellist teed oli seal oma kilomeeter-poolteist ja need kaamelid olid iga 20-30 meetri tagant. Pildil olev polnud üldse kõige suurem. Kuna auto madal ja künkad suured, oli vaja üle sõita diagonaalis. Mul on üldse imelik kalduvus kõigega rasket maastikku sõita. Seega LSD vajadus on minul põhjendatud.

> LSD töötab liikumise pealt, seisma jääd siis vahet suurt ei ole, natuke võib ju käsipiduriga nikerdada, üldiselt kui oled kõvasti sisse jäänud, ei aita ka see.

Plaaque, põhjenda palun oma sõnu.
LSD võib olla kiirusetundlik ja pöördemomenditundlik. Pöördemomenditundlik on näiteks TorSen. Seal on tõesti vaja vahest pidurit, et see kinni võtaks, sest kui üks pool on õhus siis mingit momenti ei jää, siis selline differ kinni ei võtagi. Subaru oma on kiirusetundlik. Kui sul ratas õhus on ja pöörlema hakkab, pole tal vaja mingit lisajõudu, et teist ratast järgi võtta. Käsipidur on siin rohkem ankur kui abinõu.

[plaaque]

Mõned korrad olen jäärajal lumevalli otsas istunud nii, et sussid õhud. Piisas sellest, et tagumikku saind nii alla, et üks ratas haaras veidi paremini jääga, teine oli endiselt õhus, aga ronis välja.

Plaaque, põhjenda palun oma sõnu.
LSD võib olla kiirusetundlik ja pöördemomenditundlik. Pöördemomenditundlik on näiteks TorSen. Seal on tõesti vaja vahest pidurit, et see kinni võtaks, sest kui üks pool on õhus siis mingit momenti ei jää, siis selline differ kinni ei võtagi. Subaru oma on kiirusetundlik. Kui sul ratas õhus on ja pöörlema hakkab, pole tal vaja mingit lisajõudu, et teist ratast järgi võtta. Käsipidur on siin rohkem ankur kui abinõu.

teoreetiliselt peaks jah kiirustundlik LSD võtma mõlemad rattad kiiruse tõustes taha, aga praktikas ta seda ju ei tee. olen korduvalt esi - tagaratas diagonaalis keerlemas kinni olnud, kusjuures teine tagumine on suht kõva pinnase peal mõnel korral, mõni juhus küll täitsa lootusetu - läbivajumise tõttu... see eelnev käsipiduri jutt ei pruugi küll adekvaatne olla, kui aus olla siis mina kasutan seda ainult seisupidurina ja ei oska muus osas sellest suurt lugu pidada. mõnikord kiilasjääl on ju huvitav peale kakkuda ja vaadata mis juhtub. ise praktikas pole muud abi küll saanud, ei kiirel sõidu ei maastikul. sel talvel lund oli vähe ja nn maastikul (lahtiajamata metsateed ja natuke mahajäetud karjääris proovimist) ei olnud üldse mingeid probleeme. aga selle talve ainsa korra istusin just kinni jäärajal servas, oli kõva lumi, ei arvestanud et kui juba läheb et siis tuleb hooga läbi sõita ja jäi keskelt põhja peale ning jokk. omal jõul välja ei saanud (kaevamine oleks olnud teine võimalus), kusjuures üks tagumine ratas oli veel raja peal jääl ja see seal spinni lõigi...

praktikas on olnud isegi selline juhus et lühikese slipi peal jäid esiratta pehmele liivale ja lõi mõlemad esirattad keerlema. tagumised ei liikunud üldse. paat ja käru olid suht kerged. panid vennad käed külge ja tõukasid liikuma ja edasi läks peale slippi jätkuvast liivasest kaldast ilma igausuguste probleemideta ülesse. praegu tuleb tõdeda et paraku ei proovinud et mis oleks juhtunud kui oleks tõusu keskel seisma jäänud ja uuesti liikuma hakata proovinud...

ühesõnaga jään esilagu veendunuks et LSDd töötavad liikumise pealt, vähemalt reeglina, kaudne "tõestus" nn kiiresõidu autodel kasutatakse LSD ja päris maasturitel jätkuvalt täielikult lukustuvaid. moodsal ajal on muidugi ka maasturite poole pealt aina juurde tulnud segavariante millel on LSD.

youtube videodes leiab rullikute teste küll kus LSD võtab kenasti teise poole taha ja saab minema. ei ole ise ühtegi proovinud korrata, tundub väheke kauge reaalsest elust olevat see rullikutel proovimine... tavaliselt ju kõhu alla lisatakistust ei panda mille höördejõud tuleb ületada ja auto liikuma saada. samuti rullik ei vaju allapoole et mimikeerida ratta pinnasesse kaevumist...

ei preteneteeri lõplikule tõele ja edaisne diskussioon igati teretulnud

[Duster]

Tubaru forekaga maurasime lumes, jäime kõhupeale kinni ning veojõukontroll muutus ühtäkki täitsa lolliks, ehk siis ei teinud vähemasti arusaadavuse piirides mitte midagi, pika piitsutamise peale hakkas vaikselt minema ning ronis pikapeale välja, mitte keegi muu ei saanud teda sealt välja lükata peale veojõukontrolli või taga lsd. Ise pakuks, et triki tegi ikkagi lsd, kuna sellise piitsutamise peale oleks vv kontrolli töötamisel pidurid pidanud otseses mõttes põlema, pidurid olid piisavalt külmad, et lumi ei ajanud isegi aurama.
Minumeelest nende viscode häda ongi see, et kui koguaeg piitsutad, siis põletad ta lõpuks peeti, samas hetkel mil teda vaja on, on tema lukustusvõime kas vähene või liiga pikaldane protsess, sellest tulenevalt tekivad ka vaidlused teemal on/ei ole, töötab/ei tööta, aitab/ei aita. Seda eelkõige sellepärast, et ükski normaalne mees ei hakka kusagil metsas piits põhjas ennast põhjani kaevama, kuid subaru just seda koguaeg saada tahabki. Keskdifril on samuti tegelikult viide tunda, kui sõita mittelibedalt pinnaselt näit kiilasjääle ja siis kässarit rebida, laseb ta seda päris ok´lt teha, rajakonditsioonis, kus differ on "kuum" ja igati töös, ei ole tal viidet peaaegu üldse ja ka kässari effekt on pehmelt öeldes puudulik, viimane jutt on isikliku auto pealt tõdetud ja korduvalt katsetatud.

[eero60]

Samas, kas see keskdiffer pole elektrohüdrauliline või elktropenumaatiline. Mäletan, et alguses kui manuaali lugesin siis seal oli kirjas, et miskisugune kaitse välja võtta siis jääb esivedu ainult?

[plaaque]

Seda eelkõige sellepärast, et ükski normaalne mees ei hakka kusagil metsas piits põhjas ennast põhjani kaevama, kuid subaru just seda koguaeg saada tahabki. Keskdifril on samuti tegelikult viide tunda, kui sõita mittelibedalt pinnaselt näit kiilasjääle ja siis kässarit rebida, laseb ta seda päris ok´lt teha, rajakonditsioonis, kus differ on "kuum" ja igati töös, ei ole tal viidet peaaegu üldse ja ka kässari effekt on pehmelt öeldes puudulik, viimane jutt on isikliku auto pealt tõdetud ja korduvalt katsetatud.

ei oska muud öelda et ju siis ei ole normaalne mees, sest nii mõnegi korra kui ma sees olen olnud, on olnud suht palju jala vantsida abi järele... nii et enne kui selle teekonna ette võtsin, piinasin neid diffreid omajagu. et diffrid peetis oleks olnud, ei usu... kiirel sõidul kõik normaalne ja läbivus kui vähegi hoogu sees pole ka jätkuvalt probleeme valmistanud.

[djxpsubaru]

Samas, kas see keskdiffer pole elektrohüdrauliline või elktropenumaatiline. Mäletan, et alguses kui manuaali lugesin siis seal oli kirjas, et miskisugune kaitse välja võtta siis jääb esivedu ainult?

Automaat vanematel classicutel on jah paremal rattakoopa peal sihuke äge kaitse

[eero60]

Samas, kas see keskdiffer pole elektrohüdrauliline või elktropenumaatiline. Mäletan, et alguses kui manuaali lugesin siis seal oli kirjas, et miskisugune kaitse välja võtta siis jääb esivedu ainult?

Automaat vanematel classicutel on jah paremal rattakoopa peal sihuke äge kaitse

Sama ka diisel foresteril siis.

[djxpsubaru]

Kas selle esisilla reziimiga võib pikemalt ka sõita ? Või on ainult ajutiseks kasutamiseks ja kiirusepiiranguga ?

[roadrunner]

Jutt käib elektroonilise keskdiffri juhtimisega masinatest. Milleks seda vaja, öelge mulle?

Tagumised rattad veavad kaasa pooltelgi ja tagumist reduktorit koos kardaaniga. Seega ei säästa sellega midagi. Kellel tagavedu pole vaja see ostku endale Toyota, see on peaaegu sama hea!

[djxpsubaru]

Aaaaa. Tänks selgituse eest.

[Duster]

See pneumo vms pläust on AUTOMAATIDE teema, diisel forekas on tavaline visco lukuga tiffer, sti´del on seal mingine elektrooniline asi vist, kuid seda ei saa võrrelda automaatide omaga, roadrunneri väidetega 100% nõus. Kust kuradi kohast see nn ökondus peaks tõesti sündima? See on lihtsalt tebiilne vabandus ullikestele, ainuke argument, milleks toota mingeid libaveduseid süsteeme, sest pappi saab samapalju koorida, kuid normaalse kesktifri papi saab omale taskusse toppida. Mina loen subaru automaadid libaveolisteks, sorry automaadimehed, turbokatel ja võimastel on asi veel peaaegu talutav, kuid tee või tina, sama pidamist ja arusaadavat juhitavust nagu manuaalide pideval veol neil ei ole. Ma ei taha öelda et subaru automaadid sitemad on kui mõnel teisel margil, kindlasti mitte, kuid kihutamiseks nad ei kõlba. Sai näiteks tubaru 2,5xt´d proovitud, no ei sõida ma selle masinaga poolt nii kiirelt kui enda vabalhingava kuudiga, millel manuaal kast on, seda loomulikult jääraja tingimustes.

[roadrunner]

Selline veoskeem nagu automaatkastiga Subaridel on muideks keskmisele inimesele kõige ohutum ja mugavam veoskeem. Auto ei ole nii ülejuhitav kurvis. Veel tähtsam, et see ei kipu olemas metsikult ülejuhitav kurvis kui tagatelg juba libisema hakkanud ja siis gaas maha visata. See nõuab juba tõsisemat oskust sellise autoga ümberkäimisel. Sellist skeemi kasutavad Volkswagen Syncro, Honda CRV ja paljud-paljud teised. Kui on olemas ka 100% lukustatav vedu siis asi roomab ka päris hästi. Ja isegi kui saab tagaratastele kasvõi 20% veojõust siis seegi juba suur pluss lumes või kerges mudas kuna isegi mõne protsendiga tagarattad ei takista enam liikumist, see abiks iseenesest ja kui nad veel natukenegi juurde lükkavad siis on täitsa lust.
Piltlikult öeldes, 50/50 veoline auto laseb teha palju rohkem, kuid kui üle lähed, siis küsib ka rangemalt. Esisild pluss tagasild visco-muhviga lubab peaaegu sama palju nagu aus AWD, kuid andestab selle juures rohkem.

Minul on küll igav nii sõita, mulle meeldib autot valitseda, võtta viimase. Ainult, et keskdiffrit sooviks veidi jäigemat.